EE Tartumaa Tartu Kaunase pst 1 Kaunase pst 1 11 78795 50706 Mari-Liis Männik Männik Maarja-Liis EE Tartumaa Tartu 68905 OÜ Minu Tööandja Heldur Loogus OÜ Tartu Linna Polikliinik EE Tartumaa Tartu Gildi 8 Gildi 8 Kabinet 302 49576 50700 OÜ Tartu Linna Polikliinik OÜ Tartu Linna Polikliinik

Nimi Tatjana Katjuk Registreerimiskood D02910 Erialad Kood Eriala E17 Praksis Nõlvaku perearstikeskus Registreerimiskood 1234568 Tatjana Katjuk Nõlvaku perearstikeskus EE Tartumaa Tartu Nõlvaku 13 49576

Nimi Raivo Ani Registreerimiskood D01910 Erialad Kood Eriala E17 E42 Tervishoiuasutus AS Tamme Erakliinik Registreerimiskood 1234567 Raivo Ani AS Tamme Erakliinik EE Tartumaa Tartu Tame pst 11 49575

Külastuse tüüp plaaniline Algus 01.04.2006 08:13:00 Lõpp 11.04.2006 23:22:12 Külastused Visiidi kuupäev Liik 01.04.2006 esmane 02.04.2006 korduv 01.04.2006 koduvisiit 02.03.2006 telefonivisiit Suunati SA Tartu Ülikooli Kliinikum Registreerimiskood 1234567 Surm Teatise number 93276473 Surma aeg 11.04.2006 23:22:12 Vormistamise kuupäev 12.04.2006 OÜ Tartu Linna Polikliinik OÜ Tartu Linna Polikliinik OÜ Tartu Linna Polikliinik OÜ Tartu Linna Polikliinik OÜ Tartu Linna Polikliinik SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Põhihaigus Diagnoos Täpsustus Korduvus M48.4 - LÜLIKEHA KOMPRESSIOONMURD Kompressioonmurd lülikehal. esmajuht elus Põhihaiguse tüsistused Diagnoos Täpsustus Korduvus T81.5 - Kogemata operatsioonipiirkonda jäetud võõrkeha Käärid kõhukoopas esmajuht elus Kaasuvad haigused Diagnoos Täpsustus Korduvus I15.9 - TÄPSUSTAMATA SEKUNDAARNE HÜPERTENSIOON Sekundaarne hüpertensioon kordusjuht elus E78.2 - SEGAHÜPERLIPIDEEMIA esmajuht elus Välispõhjused Diagnoos Täpsustus Korduvus X79 - Tahtlik enesekahjustus tömbi esemega Tahtlik vigastamine nuiaga määramata Pahaloomulise kasvaja levik Diagnoos Täpsustus Staadium y-T0-N1-M1-G1-R1 - TNM väärtus TNM täpsustamine IIa Kompressioonmurd lülikehal. Raivo Ani Käärid kõhukoopas Tatjana Katjuk Sekundaarne hüpertensioon Tatjana Katjuk Tatjana Katjuk Tahtlik vigastamine nuiaga Kukkus trepist alla Tatjana Katjuk TNM täpsustamine Tatjana Katjuk

Hospitaliseeritud plaaniliseltt kaebustega pidevale tuimale seljavalule parema alaselps ja tuharas 6 kuu jooksul, selg ei paindu. Maks ja porn vaga suurel maaraT suurenenud. Anamnees Anamneesis seljavalu alates kaesoleva aasta juunist. Jaanuaris 2005.a. oli ITKH I Siseosakonnas uuringutel vdimaliku tumoroosse protsessi suhtes,ambulatoorselt leitud valjendunud duslipideemia (Chol 18 mmolll), kiire ESR, hepatosplenomegaalia, vereanaluusides absoluutne lumfotsutoos uksikute plasmarakkude ja muelotsuutidega, proteinuuria 5 gll; tekkis ka-. ANA, ANCA ja AMA olid neg. (Immuunglobuliinide vaartuste ja proteinogrammi kohta andmeid ei ole.) Diagnoosi põhjendus Proteiin C oli 200% ja vaba proteiin S 164%. Luuudi aspiraadi uuring oli f mittediagnostiline. EhhoKG minimaalsete fusioloogiliste regurgitatsioonidega klappidelt. Diagnoositi biopsia alusel maksa amuloidoosi. Maksabiopsia vastus jaanuaris 2005: Maksa ribas sailunud maksa kude praktiliselt puudub, aartpidi tukki sattunud 1 suurem portaalvali, milles I naha uksik kitsas sapijuhakene, risti riba Iabivad uksikud vaadid ilmselt vailunud portaalvaljast, hepatotsuudid sailunud uksikute hajusate rakkudena, suuremas osas kogu tukki haarab 1 homogeniseerunud mass, milles nahavad hepatotsuutide tuumad. Põletiku infiltraat praktiliselt puudub, uksikud leukotsuudid. Teostatud lisavarvingud PAS-rohke sinine granulaarne varvumine hepatotsuutides, sailunud maksastruktuur, hepatotsuudid hajusalt, nende vahele on ladestunud massiivne PAS(-) mass. VG-fibroosi ei ole. Perls- rauasisaldus puudub. Kongu punane korduvalt varvitud eri tasapinnal Ibikudes, hepatotsijutide vahele ladestunud mass annab polarisatsioonil amuloidile iseloomuliku helenduse. Histoloogiliselt sobib leid amuloidoosile. Diagnoositi maksa amuloidoos ja kahtlustati hemoblastoosi, suunati ambulatoorselt hematoloogi konsultatsioonile, kes pt sdnul hematoloogilist patoloogiat eitas. Olevat teostatud ka luuudi uuring. Kirjalikke vastuseid meie kasutuses ei ole. Haiguse kulg Siseosakonnas teostatud ka KT angiograafia kopsuarteritest, KATE-le viitavat ei leitud. KT-I maksa mddtmed olid kraniokaudaalselt 27 cm paremas sagaras, 19 cm vasemas. Pdrna mddtmed olid 11 x 5 x 14 cm; leiti ka 2 cm Iabimddduga lisapdrn. Maksaveenid kontrasteerusid halvasti (trombid?). Hiljem polikliinikus olnud valjendunud huperkolesteroleemia 14,4 mmolll, LDL ja TG suure tdusuga. Juunis tehtud ka skeleti stsintigraafia: lntensiivne markaine ladestumine kilpnaarmes, maksas, pdrnas ning mdlema neerus vdib viidata amuloidoosile. Degeneratiivsedlpdletikulised muutused dlaliigestes? Kolonoskoopial aprillis 2004 normileid. PSA oli nov 2004 0,21, TSH ja vabad hormoonid olid okt-s 2004 normis. Vaatasin Iabi kdik meie haiglas tehtud analuusid alates 2004: lipiide maaratud ligi 10 korral, alati valjendunud huperkolesteroleemia kuni 18,l mmolll, samuti korduvalt maaratud ALP, GGT, mis kogu aeg oluliselt kdrgenenud, kuid bilirubin olnud korduvalt normis.

Kuupäev Materjal / Ravim Diagnoos Täpsustus Korduvus 19.05.2006 Aspirin A12.3 - Sügelemine Naha sügelemine kordusjuht elus 19.05.2006 atsetüül­salitsüülhape A12.3 - Sügelemine Naha sügelemine kordusjuht elus Naha sügelemine Tatjana Katjuk Aspirin Naha sügelemine Tatjana Katjuk atsetüül­salitsüülhape

Kuupäev Teenus NCSP Hinnakirja kood 29.05.2006 SNOMED CT 10650998 - Röntgenuuring 1065 - Röntgenuuring 1066 - Röntgenuuring 6065 - Röntgenuuring labakäest Rinnakufoos on normaalne, rinnalulide tagaservad on uhel joonel. L1 on kdrguse langus. Teised lulid on olulise kdrguse languseta. SI liigesepilud on normaalse laiusega, liigesepinnad on kontuursed, defekte ei ole. L1 osteoporootiline murd. 17.05.2006 LOINC L1065 - Röntgenuuring 6065 - Röntgenuuring Vasemal keskväljas lateraalselt visualiseerub ümar, teravalt piirdunud lisavari D ca 0.5 cm (granuloom?). Muus osas koldemuutusteta. Rinnakufoos on normaalne, rinnalulide tagaservad on uhel joonel. L1 on kdrguse langus. Teised lulid on olulise kdrguse languseta. SI liigesepilud on normaalse laiusega, liigesepinnad on kontuursed, defekte ei ole. L1 osteoporootiline murd. Vasemal keskväljas lateraalselt visualiseerub ümar, teravalt piirdunud lisavari D ca 0.5 cm (granuloom?). Muus osas koldemuutusteta.

Kuupäev Operatsiooni koodid NCSP Hinnakirja kood Anesteesia liik lisavahendid 29.05.2006 SNOMED CT 10650998 - Proteesimine puusaliigesel 1065 - Proteesimine puusaliigesel 1066 - Proteesimine puusaliigesel 2232 - Proteesimine puusaliigesel spinaal 2950L - puusaliigese endoprotees 2950L - puusaliigese endoprotees Narkoosis tehtud ülemine ja keskmine laparotoomia. Revisioonil selgub, et mao antrumi eeseinas on seroosast läbi kasvanud, praktiliselt tsirkulaarne kartsinoom. Suures rasvikus, vahetult tuumori all on diam 2 cm metastaatiline sõlm. Esinevad suure, laatuvad, kuid pehmed sõlmed mööda a hepatica communist ning ümber truncus coeliacuse. Põrnaväratis on vahetult vastu põrna 2 metastaasikahtlast sõlme ning pankrease sabaosas antud piirkonnas tihend. Maks on düstroofilise ilmega ning esineb vähene astsiit. Võetud kiiruuring-kasvajarakke ei ole. Arvestades seda, et protsess läbib seroosat, on sõrmusrakuline ning rasvikus esinevad metastaasid, otsustatud teha totaalne gastrektoomia, laiendatud lümfadenektoomiaga ning splenektoomia koos pankrease sabaosa resektsiooniga. Suur rasvik vabastatud ligeeritud ja läbitud a et v hepaticoduodenalise haru ning a gastrica dex. Maksaväratist alustatud lümfisõlmede eemaldamist ning eemaldatud kõik sõlmed mööda a hepatica communist ning truncust ümbritsevad sõlmed. Puhastatud a et v lienalis. Ligeeritud a et v lienalis 4 cm kauguselt sabaotsast proksimaalsemalt ning stapleriga läbitud pankrease saba. Ligeeritud a et v gastrica sin alguskohast. Duodeenum läbitud lineaarstapleriga. Preparaat ülesse tõstetud ja puhastatud söögitoru. Läbitud n vaguse harud. Pandud sögitorule hoideniidid ja preparaat eemaldatud. Tsirkulaarstapleri 25 mm pea viidud söögitorru ja servad õmmeldud nr 3 monokrüüliga. Peensooleling 20 cm kauguselt lig Treizist läbitud ning rajatud äraviivast otsast 60 cm kaugusele anastomoos ots-küljega. Tsirkulaarstapler viidud soolde ning rajatud söögitoru ja peensoole vahel, retrokooliliselt, ots-otsaga anastomoos. Fikseeritud üksikute hoidenitidega. Äraviiva sooleosa külgharu suletud lineaarstaperiga. Hemostaas. Vasakusse külgkanalisse jäetud üks ja paremalt toodu söögitoruanastomoosi alla teine dreen püsiaspiratsiooniks. Kõhuõõs suletud kihiti. Narkoosis tehtud ülemine ja keskmine laparotoomia. Revisioonil selgub, et mao antrumi eeseinas on seroosast läbi kasvanud, praktiliselt tsirkulaarne kartsinoom. Suures rasvikus, vahetult tuumori all on diam 2 cm metastaatiline sõlm. Esinevad suure, laatuvad, kuid pehmed sõlmed mööda a hepatica communist ning ümber truncus coeliacuse. Põrnaväratis on vahetult vastu põrna 2 metastaasikahtlast sõlme ning pankrease sabaosas antud piirkonnas tihend. Maks on düstroofilise ilmega ning esineb vähene astsiit. Võetud kiiruuring-kasvajarakke ei ole. Arvestades seda, et protsess läbib seroosat, on sõrmusrakuline ning rasvikus esinevad metastaasid, otsustatud teha totaalne gastrektoomia, laiendatud lümfadenektoomiaga ning splenektoomia koos pankrease sabaosa resektsiooniga. Suur rasvik vabastatud ligeeritud ja läbitud a et v hepaticoduodenalise haru ning a gastrica dex. Maksaväratist alustatud lümfisõlmede eemaldamist ning eemaldatud kõik sõlmed mööda a hepatica communist ning truncust ümbritsevad sõlmed. Puhastatud a et v lienalis. Ligeeritud a et v lienalis 4 cm kauguselt sabaotsast proksimaalsemalt ning stapleriga läbitud pankrease saba. Ligeeritud a et v gastrica sin alguskohast. Duodeenum läbitud lineaarstapleriga. Preparaat ülesse tõstetud ja puhastatud söögitoru. Läbitud n vaguse harud. Pandud sögitorule hoideniidid ja preparaat eemaldatud. Tsirkulaarstapleri 25 mm pea viidud söögitorru ja servad õmmeldud nr 3 monokrüüliga. Peensooleling 20 cm kauguselt lig Treizist läbitud ning rajatud äraviivast otsast 60 cm kaugusele anastomoos ots-küljega. Tsirkulaarstapler viidud soolde ning rajatud söögitoru ja peensoole vahel, retrokooliliselt, ots-otsaga anastomoos. Fikseeritud üksikute hoidenitidega. Äraviiva sooleosa külgharu suletud lineaarstaperiga. Hemostaas. Vasakusse külgkanalisse jäetud üks ja paremalt toodu söögitoruanastomoosi alla teine dreen püsiaspiratsiooniks. Kõhuõõs suletud kihiti.

Analüüsi nimetus	Parameeter	Referentsväärtus	01.05.06	12.05.06	30.05.06	ühik
Vere hapniku staatus	FIO2	20 %	12:31 - 21.0	18.0	22.0	%
	tO2	10 Vol %	12:31 - 9.1 13:41 - 9.2			Vol %
	p50(act)	22 mmHg	12:31 - 23.25 13:41 - 23.25	24.33	24.38	mmHg
Albumiin	Albumiin	34-50 g/l		12	13	g/l

13 g/l 34-50 g/l 12 g/l 34-50 g/l 22.0 % 20 % 24.38 mmHg 22 mmHg 18.0 % 20 % 24.33 mmHg 22 mmHg 9.2 Vol % 10 Vol % 23.25 mmHg 22 mmHg 21.0 % 20 % 9.1 Vol % 10 Vol % 23.25 mmHg 22 mmHg

Arvestades hepatosplenomegaaliat ja massiivset proteinuuriat ning maksabiopsia amuloidileidu on tdenaoliselt tegu susteemse amuliodoosiga, mis kujunenud varasema (nailiselt?) hea tervise taustal. Vahemasti ei ole kaesoleva ajani selget viidet aluseksoleva vdimaliku pdhihaiguse kohta. Hemoblastoosi, hepatiidi ning kdhukoopa elundite maliigse haiguse diagnoosiks ei ole senistel andmetel alust. Reumatoloogiaosakonda suunatud sponduliidikahtlusel seljavalude tdttu. Sekundaarne amuloidoos on tdesti reaalne spondulartriidi tusistus, kuid pt-l ei ole spondulartriiti. Puudub pdletikulise seljavalu anamnees, SI-liigesed on radiograafiliselt pdletikutunnuseteta, HLA 827 on negatiivne, kuid patsiendil on L1 lulikeha kompressioonifraktuur, mis valukaebuste pdhjal tekkinud u 6 kuu eest (mais-juunis?). Tõenaoliselt ei ole see tingitud susteemsest osteoporoosist, sest DEXA densitomeetria naitab normileidu, vaid vdibolla hoopis amuloidiladestusest Iulikehasse. Sama lulikeha on KT uuringul jaanuaris 2005 siiski isearalike muutusteta (radioloogil palutud seda tagantjarele veelkord hinnata); vdimal~kk a, et amuloid ei ole radiograafiliselt eristatav. Pidevat valuravi pt ei soovi, vajadusel sobiks tramadool; valu on taandumistendentsiga. Esineb valjendunud kolestaas, mis vdib ehk olla tingitud intrahepaatilisest biliaarsest obstruktsioonist amuloidiladestuse tdttu. Muidugi tuleks valistada maksa ja sapiteede primaarne haigus, milleks vajalik gastroenteroloogi konsultatsioon. Maksabiopsial pdletikulist infiltraati ega markimisvaarset fibroosi ei sedastatud. Arteriaalne hijpertensioon vdib olla sekundaarne, arvestades vdimalikke amuloidseid neerumuutusi, kuid muidugi vdib olla tekkinud ka hupertooniatdbi; kindlasti vajab see ravi. Esmalt oleks vajalik maarata immuunglobuliinid ja proteinogramm, mdeldes immuunglobuliinidega seotud amuloidoosile. Perekonnaanamneesist analoogset haigestumist ei dnnestunud leida. Diagnoosi tapsustamiseks vdib edaspidi olla vajalik amuloidi molekulaarne subtupiseerimine elektronmikroskoopia1. Praegu jaab mulje primaarsest susteemsest amijloidoosist ja sekundaarsetest hulgielundkahjustustest. Vdimalik, et haigus on patogeneetiliselt seotud huperlipideemiaga, vdi on ka see sekundaarne. Manustatud ravimid Lisasks manustatud aspiriini ja paratsetamooli Protseduurid Teostatud gastroskoopia.

Amlodipin 5 mg x 1; Tramadol 50 nlg x 1...3 vajadusel, seljavalu korral. Töökorralduse ja töökeskkonna muutmine vajalik 20.05.2006 - 15.06.2006

Retsepti nr. Toimeaine Ravimvorm Ühekordne annus Manustamiskordi kordusi 1234569 amoksitsiliin kapslid 100 mg 3 x päevas 10 1233569 penitsiliin kapslid 400 mg 5 x päevas 10 amoksitsiliin penitsiliin

Töövõimetuslehed TVL Liik Number Algus lõpp hooldusleht 12322313 20.05.2006 15.06.2006 20.05.2006 15.06.2006 Teatised Kuupäev Nimetus Väljastatud 30.06.2006 Teade liklusõnnetusest Liikluskindlutusefond Terviseseisundi kirjeldused Kuupäev Dokumendi number 30.06.2006 12322313 Liikluskindlutusefond

Pöörduda vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumi 31.07.2006 SA Tartu Ülikooli Kliinikum EE Tartumaa Tartu Puusepa 1A Puusepa 1A Kabinet 4019 49576 50700